luulet vol 5.

pimedus on öö valgus

nähtamatu pilk
süütab kõrgete kaskede ladvad
ootan läbematult
millal ülejäänud nakatuvad
et hävida leekides
et tuua valgusohver

kivikõva koorik pilvi,
mis on ilmade küpsedes
võrsund veest,
täitub seestpoolt sinise suitsuga
ja venitab oma haigutuse silmapiirini

päike -
kisendavast lapsest
põgenev ema -
hiilib maast eemale
vahetades pimedusega pooled

värvitut musta
kiirgab varjudest
puude tüvedest
seinapragudest
ööst endast

silmad saavad kurdiks

******************

sõna

selgeveeline tiik
kevadisel hommikul

tuul kuhjab laineid
maa ajab laiali
läinudsuviste lehtede
ebaelus krabin

aimamisi peegelduvad
puhevil pilved
tuhksinine taevas
viibi hetke ja
saab taas veemaastikuks

põhjas viirastuvad
väädid kasvud olendid
väsindvaserohelised
ürghirmutised

koos
teineteist
kiivalt varjates
ühes lausumatus
sõnas

******************

täistopitud kassidest
täistopitud kastidest
täistopitud kelder

pettumustesse pakendatud
lubaduste lehk
mida pärandatakse
mitte-geneetiliselt
mitte-lausudes
mitte-vihjates
aastates
ja ihades