luulet vol 3.

***

olen sind tihti näinud

pooltühjades lokaalides
enne sulgemist
suitsusambaid tõrjumas

kitsastel pargipinkidel
varjudes varjudes
põletavkalgis kuukumas

tagatagumistel istmetel
bussides passides
peale otsides oma

ainus ainsamat
täiesti ehe-ehedat
päris tõelist
igi-igavesti kestvat
armastust

ning omaette mõelnud

mis teed sa siis
kui mõistad et ta
ei usu armastusse
vaid armastab

***

peale igat
sõna
rida
salmi

kustutan
hoolega
jäljed
sellest

Et

Ma

Kirjutasin


***

meie lahkumistes
on midagi
lõplikult lõpmatut

kuiva õhku ja
kaasaskantud kahtluste
kannatlikku kannatust
mida saadab
teeservas mööduv

vaikimise
valulik vari
juhatab sisse
hääletud vestlused
mida oleme
võimetud kõnelema

mina, kes
sõna-sõdades
kaevikuid ei kaeva,
kuid võtan vange

sina, kes
võidu-hirmus
annad enne
algust alla

surume suudlused
suu nurka
pühime pilkudest
peegeldused ja