luulet vol 6.

õhk on lämbumiseni lämbe
sünged pilved tõotavad
leevendavat vihma

rõdul sahisevad võõrasemad
ei tea saju kosutust
vaid vajavad sinu hoolt
nagu sina nende eest hoolitsemist
tärkavate õite ilu kinnitust
vastastikusest sõltuvusest
ja mõistmisest
tõestust
tingimusteta armastusest
mis on rajatud
loomulike vajaduste
iseenesestmõistetavusele

lähen õue jalutama
solvud kui keeldun pakutud
vihmavarjust
kas ma ei hooligi su hoolest
(sest armastus on üks
ja selle vastand põlgus)
kuidas saaksin öelda
et ma tahan sadu
kui sinu keel
ei tunne
kahtlust

*************

alkoholipoodides
on tubaka järel
kolmandaks
tuluallikaks
jäätis
millega makstakse
kinni oma
vigisev
südametunnistus
kes räpsases kleidis
ajab leti ees
kõhu punni
ja nõuab
aga mina

*************

kaotasin oma õiguse
viimastele suitsudele
sinu sigaretipakkidest
kui loobumine sai
segatud äratundmistega
enestes

kibedusse valatud
kahjurõõmupisarad
moodustavad
madalates pilvedes
lämmatavaid
toksilisi ühendeid

hingame pinnapealselt
aga ahnelt
väikestes mahvides
jagub kauemaks

homsesse kustuvas
valguses ei näe
enam läbi hägu
muud kui
alguses kumavat
helget nägu

luulet vol 5.

pimedus on öö valgus

nähtamatu pilk
süütab kõrgete kaskede ladvad
ootan läbematult
millal ülejäänud nakatuvad
et hävida leekides
et tuua valgusohver

kivikõva koorik pilvi,
mis on ilmade küpsedes
võrsund veest,
täitub seestpoolt sinise suitsuga
ja venitab oma haigutuse silmapiirini

päike -
kisendavast lapsest
põgenev ema -
hiilib maast eemale
vahetades pimedusega pooled

värvitut musta
kiirgab varjudest
puude tüvedest
seinapragudest
ööst endast

silmad saavad kurdiks

******************

sõna

selgeveeline tiik
kevadisel hommikul

tuul kuhjab laineid
maa ajab laiali
läinudsuviste lehtede
ebaelus krabin

aimamisi peegelduvad
puhevil pilved
tuhksinine taevas
viibi hetke ja
saab taas veemaastikuks

põhjas viirastuvad
väädid kasvud olendid
väsindvaserohelised
ürghirmutised

koos
teineteist
kiivalt varjates
ühes lausumatus
sõnas

******************

täistopitud kassidest
täistopitud kastidest
täistopitud kelder

pettumustesse pakendatud
lubaduste lehk
mida pärandatakse
mitte-geneetiliselt
mitte-lausudes
mitte-vihjates
aastates
ja ihades

luulet vol. 4.

lahtumine

viimane. märts.
vahedad seierid
viilutavad jõhkralt
ajast ebaühtlasi seibe

sajust eristub
vaikuses treenitud kõrvale
langevate helveste
staatiline müra
ja hirm seesama
vaikuse ees

viimased korrad
lohistada vettinud
saapaid oma
jalgade ümber

viimased vastumeelsed
ponnistused kuhu
koondub kogu
lähimineviku taak

viimased suitsud,
tatar, ahjupuud
ja hambapasta

seibidest kildudest
ei ole enam
midagi kokku panna
tagasi pöörata
pöörduda

**************

jälg

mälu
koorem ja raam
haigutab laisalt
meele turjal

välja murda
vabaneda
õhusamba
kargest rõhust
laiutavast mõõtmetusest

sinu kael on
jälg kuhu
takerduvad
sõrmed suu
suudlused

ja unustuse
tee, mis ei
kata kinni
iidseid radu
vaid viibib
viimises

**************

(M.L.'i vahendusel Brodsky't lugedes)

kisklevad kajakad
ei tea surmast midagi
nende suunaks on
elu ja hukatus

linnade linnud
tänavate kotkad
prügikastide raisakullid
poeetide pistrikud

hoiavad silma peal
aga ei hooli
kiiskavad valget
aga ei valgusta

eelviimase trammiga
varalahkunud
jumala pudemed

luulet vol 3.

***

olen sind tihti näinud

pooltühjades lokaalides
enne sulgemist
suitsusambaid tõrjumas

kitsastel pargipinkidel
varjudes varjudes
põletavkalgis kuukumas

tagatagumistel istmetel
bussides passides
peale otsides oma

ainus ainsamat
täiesti ehe-ehedat
päris tõelist
igi-igavesti kestvat
armastust

ning omaette mõelnud

mis teed sa siis
kui mõistad et ta
ei usu armastusse
vaid armastab

***

peale igat
sõna
rida
salmi

kustutan
hoolega
jäljed
sellest

Et

Ma

Kirjutasin


***

meie lahkumistes
on midagi
lõplikult lõpmatut

kuiva õhku ja
kaasaskantud kahtluste
kannatlikku kannatust
mida saadab
teeservas mööduv

vaikimise
valulik vari
juhatab sisse
hääletud vestlused
mida oleme
võimetud kõnelema

mina, kes
sõna-sõdades
kaevikuid ei kaeva,
kuid võtan vange

sina, kes
võidu-hirmus
annad enne
algust alla

surume suudlused
suu nurka
pühime pilkudest
peegeldused ja

vahelduse mõte

hoian oma sisutihedamad postitused selleks ajaks, kui mulle mingi sisu ilmneb. paregu aga ajaviidet kessult. tegin omad reeglid, aga küsimus kõiketeadvale googlile sama. igatahes päris hea enesetehnika. julgustav.

1) Rasmus on jaanuari kõige populaarsem poisslapse nimi
2) Rasmus on elus ühe asja varastanud. Mille ja millal?
3) PHP-Rasmus on ametlikult luuser
4) Minu arvamusel Rasmus on nagu koer, mis tahab oma omaniku leida.
5) Kuigi Rasmus on alles kahekuune, teab isa, et paneb ka poja sporti tegema. “Aga mitte tippsporti!” rõhutab Raivo. “Tippsport on niivõrd karm...
6) Rasmus on avastanud, et peaaegu kõige kohta oskab ta nüüd midagi öelda.
7) Rasmus on varasemalt suhtes olnud kolleegi Mirtel Pohlaga ja kuulujuttude järgi ka Vanilla Ninja lauljatari Lenna Kuurmaaga.
8) Rasmus on Eestlane, ära maga!
9) Rasmus on nii igav, et teda polegi veel külastatud.
10) Rasmus on rahulik, arukas, küll veidi isepäine, kuid kuulab väga hästi sõna.